Tallinna Mustamae Reaalgumnaasium REFERAAT Opetaja: Koostamine: Anton Vedesin 10 "A" klass Tallinn 2000 BIOGRAAFIA
    Ta on parit Laanemaalt, Paadremaa Ruusmaalt, kus sundis 1922. aasta augustikuu 24. paeval.
    Ruusmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Mullerid) asusid pidama ja pariseks ostma juba eelmise sajandi lopul. Esimesed malestused ongi tal sunnikodust: vana olgkatu elumaja ja samasugune ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed ouna-, ploomi- ja kreegipuudega, koplivaravas poline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste, lehmade ja lammaste paralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel puherdasid seal sead. Tagaouest voolas labi kiire oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vahe, et kalad - lutsud ja haugid - jaid kuivale. Karjamaa oli korge poliste mandide alune, kust korjati korvi- ja tunnitaite viisi marju ning seeni. Heinal kaidi soos, sumbati poolest saarest saadik vees. Talveohtutel nokitsesid mehed pusside kallal, rohitsesid neid ja valasid kuule ning haavleid, et janese- voi rebasejahile minna. Ahjupragudes laulsid kilgid.
    Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud invaliidina. Ta abiellus naabervallast parit taluteenija Miina Adleriga. See abielu ei kestnud kaua. Parast tema venna Antoni sundi 1925. aasta algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Jai ta vennaga vanaema Vana-Miina hoole alla. Sellega Ruusmaa onnetused ei loppenud: vanaisa Kaarli kulmetas lubjaahju ehitusel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt hauda, jargnes vanaema pikaajaline haigus. Tookatest tuli puudus, volad ahvardasid talu. Koik kokku viis selleni, et Ruusmaa anti Harri isa oe, s.o. tema tadi Anastasia ja tadimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas elanudki, siis aga Ruusmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jarel tuhjaks jaanud.
    1929. aasta oli linna umberasumiseks ebasoodus - kriisi ja toopuuduse aeg. Siitpeale loppes tema muretu vaikelapsepoli: maletas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puudust Ruusmaa ouest, joest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esimese linna-aasta jarjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi pariselt vabanenud.
    1930. aasta sugisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni tanava (V) algkooli esimesse klassi. Tahed olid tal juba maal gooti tahestikuga aabitsast selgeks opitud, kuid koolis tuli need uue opiku jargi umber oppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise katte. 1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi perekonda kaks tutart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli koike koige paremini moelnud, laks suure pere ulalpidamine juhusliku tooga raskeks. Harri koos vennaga jai vanaema kasvatada. Vanema tootas maja- ja kooliteenijana, vahepeal elas kodus Ruusmaal. Sai ta koolis kaia Tallinnas, Paadremaal, Taeblas ja Keilas. Oppimine oli aastatega jarjest edukamalt ja tunnistused paremaks lainud. Koolis olid siis moes testid. Opilasele anti trukitud kusimustelelt, milles tuli taita lungad voi teha arvutused. Hinde maaras punktide arv. Nad oppisid koik puudlikult ja ohinaga, testide kirjutamisel iga punkti parast pingutades ja omavahel voisteldes. 1936. a. kevadel Harri lopetas Paadremaa Algkooli.
    Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama - kas jaab maale sulaseks voi laheb linna mond ametit oppima. Tal oli kindel soov edasi kooli paaseda. Ta tahtis opetajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli lopukirjandiski andiski. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanatadi soovitusel sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus-Arindus-Keskkooli Sakala tanavas. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgumnaasium ja progumnaasium; direktor ning opetajad olid uhised.
    Esialgu ei lainud tal keskkoolis kuigi hasti. Koige suuremat vaeva nagis voorkeelega, mida maa-algkoolides uksvahe uldse ei opetatud, linnakoolides aga kull. Oli ta saksa keeles kaasopilastest maha jaanud ja vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest norgem. Alles teisest klassist alates joudis pikkamooda jarele, kui saksa keelt hakkas andma opetaja L. Kivimagi, tapne ja noudlik nii enese kui ka opilaste suhtes. Uldiselt talle koolis meeldis. Opetati elavalt ja huvitavalt. Tundides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Fasismi olemusest Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajalooopetaja ja hilisem direktor U. Kessler. Oldi noudlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise voimalust ei antud. Rohku pandi iseseisva too harjumuste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi, nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa keeles; toimetasime ja trukkisime oma ajakirja "Poiste Haal". Kooli mainet opilaste silmis tostis tublisti seegi, et paljud nende opetajad olid ise kasutatavate opikute autorid: eesti keel - K. Mihkla, keemia - direktor O.J. Kiisel, raamatupidamine - J. Tammo, matemaatika - R. Meresmaa, saksa keel -H. Pezold, fuusika - R. Kuna, vene keel - Aleksejev, joonistamine E. Kana.
    Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja laksid kiiresti. Suved veetis Paadremaal sunnikodus. Ruusmaa laks ulesmage: raadati vosa- ja lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid, talus peeti head piimakarja. Moistagi polnud see tulnud iseenesest, vaid suure tooga. Tood nouti lasteltki, raakimata suurest linnakooli poisist. Ometi polnud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal linnast maale paases. Ruusmaal sai ta selgeks mitmesugused maatood. Talumehe hoolsus polluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva kallikspidamine on sellest ajast meeles.
    Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri motlema edasioppimisest gumnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti ulikooli. ............