Tallinna Polutehnikum ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS Koostaja: Andrei Kubar PA-96 Tallinn, 1998 SISUKORD: Luhikokkuvote Sissejuhatus I Metoodika kirjeldus II Tulemused 2.1. Arvuti kasutamine uldse 2.1.1. Uleuldine kasutamine 2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus 2.1.3. Arvuti kasutusaeg 2.1.4. Arvuti kasutuskoht 2.1.5. Arvuti mittekasutajad 2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus 2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet 2.2.2. Arvuti kodus 2.3. Arvuti kasutamispohjused 2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel 2.3.2. Interneti kasutamine 2.3.3. E-maili kasutamine 2.4. Marksonade teadmine 2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel LUHIKOKKUVOTE Lahtuvalt Balti meediateabe AS poolt labiviidud esinduslikust uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit.
    •15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk ule kolme korra vahem. Paevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
    •Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel voi enamal paeval nadalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada jargmiste tunnustega 20-49aastased, korgharidusega ja heal jarjel olevad inimesed.
    •Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tookoht, millele jargneb kool ja kodu. Kullatki tahtis on ka arvuti kasutamiskohana soprade ja tuttavate kodu. Markimist vaarib kooli osatahtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.
    •Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jargmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata, mis voib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi vorra. •Arvuti kasutamise voimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud. Jargmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise voi keegi pereliikmetest osta arvutit.
    •Peamiseks pohjuseks, miks arvutit kasutatakse on tekstitootlusprogrammide kasutamine, millele jargnevad arvutimangude mangimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti uhendusega arvuti. Markimist vaarib, et Eesti interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale naitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste parusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti kasutamise pohjuseks oli informatsiooni otsimine.
    •E-maili suurt potentsiaali on markinud mitmed uurijad. Eestis on saanud voi saatnud e-maili 5% elanikest.
    •Teemaga seotud marksonadest teatakse koige paremini sona "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% koigist vastajatest.
    •Erinevatest vaidetest, millega moodeti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, palvis koige suurema uksmeele internetipunktide idee (81% nous ideega). 73% vastajatest noustus sellega, et arvuti jaab tanu oma hinnale rikkamate inimeste parusmaaks. Vordselt 62% oli nous vaidetega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel" (ei olnud nous 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tooasju" (ei olnud nous 30%). Koige vaiksem oli noustujate ja mittenoustujate osakaal monevorra provotseeriva vaite, et internetiga samavaarse info saab katte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nous ja 34% ei olnud nous). SISSEJUHATUS Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames labi uuringu "Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".
    Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakumne jooksul olnud uks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud markimisvaarne nii majandusharu rahalises vaartuses kui ka riistvara ja tarkvara uleuldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu kull selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega voime tunnistada, et Eesti ei sorgi ka kogu ulejaanud maailma sabas vaid purib julgelt infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihuppe" projekt on mitmeidki huviruhmi Eestis sundinud tosisemalt analuusima hetkeolukorda, et moista, milliselt platvormilt me arenema hakkame voi oigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest soltumatult, ja kuivord ning mis suunas oleks neid 'huppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmark ongi anda labiloige veebruaris 1997 Eesti uhiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning voimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.
    Uuring viidi labi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti projekt). Voimaldamaks uhiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanaluusi teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul taisaruandele ja luhikokkuvottele leitav ka Interneti kodulehekuljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste omandioigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
    Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult. Paberaruande lisas on esitatud kusimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne. METOODIKA KIRJELDUS Valim ja kusitlus Uuring viidi labi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. Kusitlustoos osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS EMORi kusitlejat. Valimi koostamise aluseks voeti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. ............