Sisukord: Budism. 1 Karma seadus ja kannatuse probleem. 2 Mungaks saamine. 2 Peasuund ja levik. 3 Budism tanapaeval. 4 Budistlik kunst. 4 Budism. Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi, Poluteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema sunni-ja surma aastat tapselt ei teata, kuid toenaoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr. Uhestki usulisest opetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline toepohi. Uhe eluloolise legendi jargi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sunnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nahes mungaks. Et ennustus ei taituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate muuride vahel. Kord valjaspool aeda jalutades nagi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igauhe, ka tema enda saatus. Parast selle moistmist tundus endine hiilgav elu tuhine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse pohjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse taisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja roivastesse. Seejarel vahetatakse see munga kollase ruu vastu ja juuksed aetakse maha. Seejarel jaab poiss moneks nadalaks voi terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel oppida. Ka tutarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hulgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et oppida tundma tode kannatusest. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma opetust,45-aastat.Buddha suri ja tousis korgeimasse nirvaanasse 80-aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid voimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha poletati. Tema tuhk ja muud jaanused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverannakute sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha vaitis, et ta on praktilise ja moraalse eluviisi opetaja. Alles hiljem hakati opetama, et tal tekkis parast erinevate vaimsete arengustaadiumite labimist uli inimlikke omadusi. Monede legendide kohaselt oli Gautamal enne loplikku nirvaanat 550 varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid vaidetakse olevat kumneid. Buddha ise oma opetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid parast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike puhade raamatute sanskriti keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha opetuskonedest ja sellesse nn. opetuste korvi kuulub ka budismi koige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi pohiopetusi. Koige hilisem nn. Filosoofiliste ja metafuusiliste traktaatide korv sisaldab opetuslike kusimuste sugavamaid kasitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt parastpoole puhaks kuulutatud raamatuid. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisundidest ja kannatusest. Buddha opetuse jargi on eksistentsil kolm omadust. 1. Koik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus pusiv asi on pidev muutumine. Nii kolasid ka Buddha viimased sonad: Koik vormi omav on kaduv. Pingutage lakkamatult. 2. Koik olemasolev on maaratud kannatama. Kannatuse korvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil. 3. Uhelgi olendil ei ole muutumatud oma mina. Karma seadus ja kannatuse probleem. Budism on votnud hinduistliku opetuse karmast ja uuestisunnist. Karma tahendab tegu ja selle tagajargi. Koik maailmas on karma loodud. Igauks meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma fuusilisi ja vaimseid omadusi parilikkuse voi keskkonna suuks, sest inimene ise on maaranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta sunnib. Buddha opetab, et alles siis, kui karma seaduse oiglus on tingimusteta aktsepteeritud, voib inimene teadlikult enda muutmist alustada. Poordumine valgustuse teele algab iseenda ja oma olukorra pohjalikust hindamisest. Budist kaib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli voi puuvilju voi siis poletab suitsutusaineid. Ta motiskleb hea eeskuju ule, mida Buddha andis oma eluajal ja nende heade tegude ule, mis aitavad edeneda oilsal kaheksaosalisel teel. Mungaks saamine. Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele. Birmas ja Tais viibivad peaaegu koik 12-15aastased poisid moned nadalad kloostris. Mungaks voidakse puhitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada munga uhiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kumblema ja minema toma kavatsusest monele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab opetuse koige tahtsamad punktid. Kolm tunnistust: Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan opetust. Mina usaldan munkade uhendust. Tavaliselt on munk riietatud kollasesse ruusse, jalas lahtised sandaalid. Buddha opetuse kohaselt peab ta soogipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ulesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale suua, saab voimaluse sooritada heategu, mistottu tanulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma ruu ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, noel, 108 noorile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha oilsate omaduste ule motiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pugamiseks, sest juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata. Templeid, mida Birmas nim. ............