TALLINNA PEDAGOOGIKA ULIKOOL SOTSIAAL TEADUSKOND HALDUSJUHTIMISE ERIALA HJV-21 KURSUS Anton Volitok Andrei Krek Ruslan Furman Aleksandr Bilok Uhtne turg Euroopa Integratsiooni Pohikursuse uurimistoo Lektor: Keit Kasemets Tallinn 1999 SISSEJUHATUS. 3 UKSIKISIKU LIIKUMISVABADUS. 4 ELU- JA TOOKOHA VALIK. 4 KOMPANIIDE KONKURENTSIVOIME TOUS. 5 REGIONAALNE KOOSTOO. 5 ISIKUTE VABALIIKUMINE. 6 KAUPADE VABA LIIKUMISE KINDLUSTAMINE. 6 TEENUSTE LIIKUMISVABADUS. 7 KAPITALI VABA LIIKUMINE. 7 TARBIJAKAITSE. 8 KULTUURIPARANDI KAITSE. 8 UHTSE TURU JUHTIMINE. 8 KAS LIIKMESRIIK VOIB UHTSEL TURUL RAKENDADA AUTONOOMSET KONKURENTSIPOLIITIKAT? 9 KESKONNAKAITSE. 10 UHTSEST TURUST UHTSE VALUUTANI. 10 KOKKUVOTTE. 12 LISA 13
    Sissejuhatus.
    Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vaikesed, ule kogu Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa uhtsest turust. Sisepiirideta Euroopa Liit, mis sundis aastal 1993, on nuudseks muutunud oma kodanike jaoks igapaevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise struktuuri umber korraldanud, et ara kasutada korraga 370 miljoni tarbijani kasvanud siseturu voimalusi. Tavalised inimesed on voitnud kahel viisil. Uhelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha sisseotse, tootada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus uhtse turuga kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile saavutustele vaatamata nouab uhtse turu tugevdamine ning vastava idee lopuleviimine siiski jatkuvaid joupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital liiguvad kull juba vabalt, kuid monedel sisepiiridel teostatakse ikka veel isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses uhitada isikute liikumisvabadus noudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse ule ning ohjeldada illegaalset sisserandu. Arialal on aga tarvis uhelt poolt Brusselis asuva Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostood, kindlustamaks uhtse turu reeglite korrektset koostood jargmist (mis praegu pole veel sugugi uldine) ning valtimaks kaubandusele uute de facto tokete pustitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade labi. Uhtse turu loomine oli protsessi algus, mitte lopp. Selle ettevotmise kaigushoidmine kujutab endast pidevalt valjakutset.
    Uhtse turu loomine Euroopas on toenaoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette voetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu uheks uksuseks. Selle hiiglasliku ulesande lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jouuti pohijoontes lopule 1. jaanuariks 1995. Sealtpeale on uhtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uutele liikmetele, kes uhenesid liiduga 1995. aastal. Uhtse turu saavutused vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ulesande raskust ei tohiks alahinnata. Uhtne turg kujutab endast valtimatut eeldust sellele, et teostuks jargmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt uleminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult uhtne turg Euroopale voimaluse valjatulekuks majanduslikust surutisest.
    Uhtse turu eesmark on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei tahenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste korvaldamist keele, kultuuri, identiteedi voi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, uhtne turg pohineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad uksteise reegleid. Samuti lahtub uhtne turg subsidaarsuse pohimottest, mille jargi otsused voetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikule voimalikult lahedalt.
    Uhtse turu loomine oli keerukas protsess, mis noudis uksikasjalike seaduste vastuvotmist aarmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmargiga vabaneda riikidevahelistest fuusilistest, tehnilistest rahanduslikest toketest.
    
    Uksikisiku liikumisvabadus.
    Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli uhtse turu sisepiiridel tunduvalt vahendatud. Isikukontroll on veel sailinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmargiks on seegi ara jatta. Piirikontrolli lopetamisega kaasnes piirangute korvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid voivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on maaratud isiklikuks tarbimiseks.
    Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad voivad seetottu koige enam nende kaupade puhul, mille hind voi millelt voetavad maksud riigiti enim erinevad.
    Lisaks maksuvabadusele ostudele voivad isikud, kes liikmesriikide vahel reisivad ohu teel voi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi ranged vottes ei peaks sellised soodustused uhtse turu raames enam kehtima. Soodustused jaavad siiski joosse aastani 1999 ning kuni selle tahtajani alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.
    
    Elu- ja tookoha valik.
    Uhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade jahumist. Uks uhtse turu aluspohimnotteid on, et toolistel, uksikettevotjail ja ametit oppivail isikuil on vabadus valida elu- ja tookoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelabi kaotaksid oiguse tootu abirahale oma kodumaal.
    Uhtses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad toolistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.
    Tervishoid ja tookaitse on valdkonnad, kus uhtne turg on sotsiaalsest aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses joustus Euroopa Liidu uldine direktiiv, mis kehtestab pohimotete kogumi tooliste turvalisuse ja tookaitse alal. Samuti on vastu voetud spetsiifilisemaid direktiive tooaja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.
    Uhtse turu padevuses ei ole mitte koik sotsiaal- ning toojoulaste seaduste aspektid. ............