MaterStudiorum.ru - домашняя страничка студента.
Минимум рекламы - максимум информации.


Авиация и космонавтика
Административное право
Арбитражный процесс
Архитектура
Астрология
Астрономия
Банковское дело
Безопасность жизнедеятельности
Биографии
Биология
Биология и химия
Биржевое дело
Ботаника и сельское хоз-во
Бухгалтерский учет и аудит
Валютные отношения
Ветеринария
Военная кафедра
География
Геодезия
Геология
Геополитика
Государство и право
Гражданское право и процесс
Делопроизводство
Деньги и кредит
Естествознание
Журналистика
Зоология
Издательское дело и полиграфия
Инвестиции
Иностранный язык
Информатика
Информатика, программирование
Исторические личности
История
История техники
Кибернетика
Коммуникации и связь
Компьютерные науки
Косметология
Краткое содержание произведений
Криминалистика
Криминология
Криптология
Кулинария
Культура и искусство
Культурология
Литература и русский язык
Литература(зарубежная)
Логика
Логистика
Маркетинг
Математика
Медицина, здоровье
Медицинские науки
Международное публичное право
Международное частное право
Международные отношения
Менеджмент
Металлургия
Москвоведение
Музыка
Муниципальное право
Налоги, налогообложение
Наука и техника
Начертательная геометрия
Новейшая история, политология
Оккультизм и уфология
Остальные рефераты
Педагогика
Полиграфия
Политология
Право
Право, юриспруденция
Предпринимательство
Промышленность, производство
Психология
Психология, педагогика
Радиоэлектроника
Разное
Реклама
Религия и мифология
Риторика
Сексология
Социология
Статистика
Страхование
Строительные науки
Строительство
Схемотехника
Таможенная система
Теория государства и права
Теория организации
Теплотехника
Технология
Товароведение
Транспорт
Трудовое право
Туризм
Уголовное право и процесс
Управление
Управленческие науки
Физика
Физкультура и спорт
Философия
Финансовые науки
Финансы
Фотография
Химия
Хозяйственное право
Цифровые устройства
Экологическое право
Экология
Экономика
Экономико-математическое моделирование
Экономическая география
Экономическая теория
Эргономика
Этика
Юриспруденция
Языковедение
Языкознание, филология
    Начало -> Иностранный язык -> Kulma soja kriisid

Название:Kulma soja kriisid
Просмотров:88
Раздел:Иностранный язык
Ссылка:Скачать(7 KB)
Описание:Кризисы холодной войны.

Часть полного текста документа:

Kulma soja kriisid
    Teine maailmasoda oli vaevu loppenud, kui inimkond soostis ajstusse, mid voib vabalt pidada Kolmandaks maailmasojaks, ehkki oige omaparaseks.
    Laaneriikide eesmarkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni pidurdamine, Saksamaa tasuhendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas. NSVL eesmargiks oli USA moju vahendamine Euroopas, sojas savutatu kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.
    1947.aasta martsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning utles ,et Ameerika Uhendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid koigil oli selge keda president silmas peab. Seda konet loetakse Trumani doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika kaivitamishetkeks. 1946.aasta martsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus ules koondama joude voitluseks kommunismiohu vastu.Churchili kones kolas esmakordselt moiste "raudne eesriie". Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust laaneriikide suhtes. Saksamaa lohestumine
    Juba 1946. aasta suvel ilmnesid laaneriikide ja NSVL vahel pohimottelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais kusimustes. Kuigi valiselt raakisid endised liitlased vajadusest sailitada uhtne Saksamaa, tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mojuvoimu Euroopas suurendada.
    Laaneriigid, kel oli pohjust karta Noukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda uhiselt. Esialgu uhendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning loodi nn Bizonia. Aasta hiljem noustusid ameeriklaste ja inglastega liituma ka prantslased, kes oleksid soovinud naha oma vaenlast pigem jagatuna, kui uhtsena. Saksamaa laanepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi ning seal viidi labi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa ulesehitamisele. Idatsoonis aga laks voim Noukogude sojaliste administratsiooni surve tottu koonduslagreist ja eksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistide katte.
    1948.aastal alustati lanesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni vaartusetu marga valjavahetamises tugeva rahvusliku valuuta vastu. Noukogude administratsiooni sellest ei teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekaandeks rahareformi, alustas Noukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini laanesektori blokeerimist (kestis 324 paeva).
    Laane-Berliini ahvardas nalg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati Lane-Brliini varustamist ohusilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm seisis taas suure soja lavel. Stalini eesmark oli sundida laaneliitlasi loobuma Berliinist voi muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma uut soda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis, seeparast ei uletanud ta piiri soja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva lopetas blokaadi.
    Berliini kriisiga sai koigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud. 24. mail 1949. astal joustus Saksamaa Liitvabariigi pohiseadus. Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn proletariaadi diktatuur. Monikord peetkse just Berliini kriisiga seotud sundmusi laanemades kulma soja alguseks. Parast seda muutusid Ida-Laane suhted varjamatult vaenulikuks. Algas voidurelvastumine. Vastase norgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi votteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne. Marshalli plaan
    Trumani doktriini jatkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretari kava majandusabist Euroopa riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja kaubanduspartnereid, kes oleksid voimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.
    Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka laaneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Laane-Saksamaa tugevnemine vois tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda noudsid NSVL lulitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka NL-le ja oli onnelik kui too abist keeldus. NSVL sundis ka oma liitlasi abist keelduma.
    USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi eest.Tanu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang, toostustoodang ja pollumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan tahendas ka Euroopa riikide sattumist uha rohkem USA moju alla. Eriti puudutas see Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse. NATO
    Kartes sojalises mottes vastasele alla jaada, taiustasid molemad pooled pidevalt oma sojatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi vesinikupomme. USA konstruktorid tootasid valja strateegilisi pommitajaid, NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt taiustati ohu-ja raketitorjesusteeme. Voidurelvastumine jatkus kuni 1980 aastate keskpaigani ning viis selleni, et nii USA kui ka NL uletasid mitmekordselt moistliku kaitsevajaduse taseme.
    Laane-Euroopa riigid, kel ei olnud voimalust selliseid relvavrusid hankida, otsisid kaitset koostoos USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi Pohja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab pakkuma kaitset Saksama voimaliku runnaku eest. 1955. astal sai aga Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon. Korea soda (1950-1953)
    Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasoja loppedes hoivasid Noukogude vaed Pohja- ja Ameerika vaed Louna-Korea. ............




Нет комментариев.



Оставить комментарий:

Ваше Имя:
Email:
Антибот:  
Ваш комментарий:  
 
     

Вечно с вами © MaterStudiorum.ru