SISEKAITSEAKADEEMIA PSUHHOLOOGIA OPPETOOL STRESS Kursusetoo Juhendaja: T. Ruubel Tallinn 2000 SISUKORD SISUKORD 2 Sissejuhatus 3 1. Elustress 4 1.1. Stressi tekkepohjused 4 1.1.1. Toostress 5 1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5 1.1.3. Toostressi valtimise meetodid 6 1.1.4. Too huved 8 1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9 1.2. Stressipinge 11 2. Stress ja sugu 13 3. Voitlus stressi vastu 16 3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16 3.2. Relaksatsioon 17 3.3. Rahustav hingamine 18 3.4. Lihasrelaksatsioon 19 3.5. Motlus 21 3.6. Kuidas vaimset puhkust votta? 22 3.7. Aroomid stressi vastu 22 3.8. Muud meetodid loogastumiseks 23 KOKKUVOTE 24 KASUTATUD KIRJANDUS 25 Sissejuhatus Kaesolevas kursusetoos puuan analuusida stressi, stressi tekkepohjused, stressi moju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas voidelda stressiga ning stressi profulaktika meetodeid. Stress on tavakeeles arritav narvipinge, mis pikema aja jooksul mojub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tolgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud korgendatud noudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning ulekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sona "stress" tahendab, tolkides inglise keelest, "surve, pinge, rohumine". Ensuklopeediline sonastik annab jargmist stressi tolgendust: stress on organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mojurite vastu (Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tolgenduse kanada fusioloog Hans Selje. Tema seletuse jargi stress on koik, mis pohjustab kiire organismi vananemist ning tekitab haigusi. Stressoriks voib saada mistahes nahtus, mis nouab organismilt kohanemist. Tuupilised stressorid on psuuhiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Iga inimese elus esineb stressi, sest koikides inimese elu- ja tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid tekivad nii kodus kui ka tool. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi tookohtadel. Peale stressi tekke uldiste pohjuste analuusitakse too esimeses osas organisatsiooni stressitegureid. Teises osas kasitletakse ulepingetest vabanemise voimalusi ning seda, kuidas motelda ja toimida, et stressi valtida. Kolmas osa sisaldab stressi profulaktika meetodite kirjeldust, mille hulka kuuluvad paevakorra umberkorraldamine stressivastaseks ja psuhholoogiline esmaabi kriisiolukorras. 1. Elustress Stress on harilik ja tihti esinev nahtus. Koik meist aeg-ajalt saavad seda tunda, naiteks, kas oonsa tundena kohus ennast uutele klassikaaslastele tutvustades voi korgenenud arrituvusena ning unetusena eksamisessiooni ajal. Stress on valtimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb oppida vahet tegema lubatava stressi taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on voimatu. Meie kasitleme selles toos uleliigset psuhholoogilist voi fusioloogilist pinget. Uurimused naitavad, et fusioloogilised stressitunnused on maohaavandid, migreen, hupertoonia, hingeldustobi ja sudamehaigused. Psuhholoogilised tunnused on ulitundlikkus, arevus, depressioon, isutus, unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt. Uleliigne stress laheb ettevottele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja heaolu languse tottu. Paljud tootajate probleemid, mis kajastuvad nii palga suuruses ja too tagajargedes, kui ka tervises ja tootajate heaolus, pohinevad psuhholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt ettevotte kulusid eesmargi saavutamisel ning vahendab tootajate elukvaliteeti. 1.1. Stressi tekkepohjused Stress voib olla pohjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevotte tooga ja tegevusega voi inimese isikliku elu sundmustega. Osa stressi tekkepohjusi, nagu korge toopinge voi johker kohtlemine, on koigile teada, ent mondagi nendest, naiteks karsitustobe, masendustunnet, enesesisendust, narivat kadedustunnet voi pettumist lahisuhetes, ei osata alati narvipinge tousu pohjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon uhele voi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku voimalusi. Ootamatu, ohtlik ja valjapaasmatuna naiv olukord suurendab stressi. 1.1.1. Toostress Moodukas narvipinge on tool mitte uksnes valtimatu, vaid koguni soovitav - see sunnib end mobiliseerima, voimed mangu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb psuuhiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja tookatele inimestele erilist pinget. Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu naiteks opetajad, autojuhid, raamatupidajad voi muujad on valmis kinnitama, et nende too on tais narvipinget. See ei tahenda aga mitte alati korgenenud stressi vastaval tooalal. Kroonilise ajapuuduse ja suure toopinge tunne on miski, mida paljud inimesed ise endale alateadlikult sisendavad - nii selleks, et tahtsate asjadega hoivatud isikuna teiste silmis tunnustust voita, kui ka selleks, et arvatud ulekoormuse olukorras endale ise vahem kohustusi votta. Kiire tempo, korge vastutus voi suur tookoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb jargmisi subjektiivseid asjaolusid: too ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi voi kolleegidega on halvad, tookohal valitseb korralagedus, firmas esineb kaegaloomise meeleolusid jne. 1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid Kasitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad stressi. 1. Ulekoormus voi vaike alakoormus. Naiteks, tootajale antakse liiga palju ulesandeid voi noutakse tulemuste liiga norget taset teatud aja jooksul. Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid ka alakoormus voib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Tootaja, kellel ei ole tema oskustele ja voimetele vastavat tood, tunneb frustratsiooni, rahutust oma vaartuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna. 2. ............